Mis on aaloe?
Aaloel, mida sageli nimetatakse imerohuks, vaikivaks arstiks ja elutaimeks, on veel palju teisi nimetusi säilinud pea 4000 aasta jooksul, mille kestel see ravimtaim on teeninud inimese heaolu.
1862.aastal leidis saksa egüptoloog Georg Ebers 3500 e.m.a kirjutatud papüüruslehe, mis osutus ravimtaimede loendiks. Selles oli aaloe aukohal. Hiljem on tõestatud, et aaloed kasutati ka vana Hiina ja India kultuurides, samuti ravisid Kreeka ja Rooma arstid aaloega väga tulemuslikult. Legendi järgi veenis Aristoteles Aleksander Suurt hõivama Sokotra saart India ookeanis, et kasutada seal rikkalikult kasvavat aaloed tema 333. aastal e.m.a Pärsia sõjaretkelt eduga naasnud sõjameeste haavade ravitsemiseks. Egiptuse valitsejannad Nofretete ja Kleopatra hindasid aaloed kõrgelt suurepärase iluravivahendina.
Looduses leiduvast enam kui 500 aaloeliigist on ainult viiel raviomadused. Aloe barbadensis Miller on neist kõige efektiivsem. See on ainuke liik, mida võib nimetada tõeliseks aaloeks - Aloe veraks. Aaloe on välimuselt kaktust meenutav turdtaim, mis kuulub koos sibula, küüslaugu ja spargliga liilialiste sugukonda. Täiskasvanud taime lehtedest saab eraldada geeli, mis stabiliseeritakse ning villitakse. Nii saadav jook on peaaegu identne taime naturaalse sisuga.
Aaloemahla joomine avaldab soodsat mõju - see toimib põletike vastu ja parandab immuunsüsteemi. Aaloed võib segada teiste ainetega ja kasutada välispidiseks kreemiks või ihupiimaks, mis toidab nahka ja parandab selle seisundit.
Et toode oleks tõhus, peab aaloe olema selle peamine koostisosa. Kasutage tooteid, mis sisaldavad rohkelt aaloed.
Lehe sees
Aaloegeeli koostisse kuulub üle 200 komponendi ning vähemalt 75 toitainet. Neid võib olla rohkemgi, kuid see on tulevikuavastuste pärusmaa. Aaloegeeli koostisosad võib jagada järgmistesse gruppidesse:
Vitamiinid. Aaloe sisaldab palju vitamiine, kuid kõige olulisemad nendest on antioksüdandid: C- ja E-vitamiin ning beetakaroteen (A-vitamiini provitamiin). Peale selle on aaloe üks vähestest taimedest, mille koostisse kuulub vitamin B12.
Mineraalid. Aaloes leidub magneesiumi, mangaani, tsinki, vaske, kroomi, naatriumi, kaaliumi ja rauda.
Aminohapped. Inimorganismile on vajalikud 20 aminohapet, mis on valkude ehitusaine. Aaloe sisaldab neist 19. Veelgi olulisem on see, et selle taime koostisse kuulub tervelt seitse aminohapet kaheksast, mida keha ei ole suuteline ise tootma ja seetõttu peavad need organismi jõudma toiduga.
Suhkrud. Aaloes on terve rida olulisi polüsahhariide, mis tugevdavad immuunsüsteemi ning aitavad organismil õigesti funktsioneerida.
Ensüümid. Aaloes leidub lipaase ja proteaase, mis lõhustavad toidu ja osalevad seedimises, samuti karboksüpepdidaase, mis pärsivad põletikulisi protsesse.
Taimsed steroolid. Aloe vera sisaldab kolme peamist taimset sterooli, mis toimivad tugevate põletikuvastaste ainetena.
Saponiinid on vees tugevasti vahutavad antimikroobsed seepained, mis võitlevad bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente vastu.
Ligniin. Tänu sellele puitunud taime rakudes leiduvale ühendile suudab aaloe tungida sügavamatesse nahakihtidesse.
Antrakinoonid on tugeva valuvaigistava toimega ained, millel on antibakteriaalsed ja viirusevastased omadused. Kõige olulisemad neist on aloiin ja emodiin.
Salitsüülhape on aspiriinile sarnanev ühend, mis aitab seespidisel tarvitamisel võidelda põletiku vastu, välispidisel aga eemaldada surnud kudesid.
Dr. Peter Atherton, juhtiv aaloeuurija, Briti Kuningliku Kolledži üldarstide liidu liige