KRIIS.EE Eesti Valitsuse ametlik info ja soovitused kriisiolukorraga toimetulekust!

06.04.2020

https://www.kriis.ee/et/korduma-kippuvad-kysimused

värskendatud 06.04.2020

 

Koroonaviirus, selle ennetamine, tunnused ja levimisviis 

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk ning kui palju inimesi on haiglas?

  1. aprilli seisuga on Eestis koroonaviirus diagnoositud 1108 inimesel. Haiglaravil on 129 inimest, neist kriitilises seisus 14. Surnud on 19 inimest. Haiglatest on välja kirjutatud 62 inimest. Enim nakatunuid on analüüside tulemuste kohaselt vanusegruppides 45-49 eluaastat (11%) ja 50-54 eluaastat (10%) ning vanusegrupis 55-59 eluaastat (10%). Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 21 866 COVID-19 testi.

Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis http://www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et oluline on kaitsta just vanemaealisi inimesi. Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt. Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

Kui inimene saabus äsja välismaalt Eestisse, siis kas kodus viibimise kohustuse ajal tohib ta käia näiteks terviserajal jalutamas?

Inimene, kellel on kohustus püsida kodus, ei tohi puutuda kokku teiste inimestega. Seepärast ei peaks ta jalutama rahvarohkel terviserajal.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest.

Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

Millal pärast haigusnähtude möödumist võib inimene uuesti ühiskonnaellu tagasi tulla?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigusnähtude avaldumist. Terveks tunnistamise eelduseks on, et inimene peab olema olnud vähemalt kaks päeva palavikuta ja vähemalt üks päev respiratoorsete sümptomiteta (eelkõige köha ja kurguvalu). Tervenemise ja seega ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm? 

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised. 

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumispiirangut rikub?

Me peame kõik koos viiruse levikut tõkestama.

Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, siis püsime kodus ja ei lähe välja haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kes ei ravi end kodus püsides, siis juhime tema tähelepanu sellele, et meil kõigil on ühine vastutus viiruse levikut tõkestada.

Südametunnistus on parim sunnimeede.

Kui keegi rikub eriolukorra juhi antud korraldust, siis seaduse mõistes on see haldusrikkumine. Koduspüsimise kohustuse eiramise korral on ette nähtud sunniraha 2000 eurot.

Politsei loodab, et Eestisse välismaalt naasnud inimesed mõistavad koduspüsimise kohustust ning käituvad vastutustundlikult.

Politsei ja Piirivalveamet saab teha selle kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab Politsei ja Piirivalveamet nõude täitmist kontrollida näiteks liiklusjärelevalve käigus.

 

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta? 

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

 

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu? 

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

  • palavik (89,9%)
  • kuiv köha (67,7%)
  • väsimus (38.1%)
  • röga (33,4%)
  • hingamisraskused (18,6%)
  • kurguvalu (13,9%)
  • peavalu (13,6%)
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%)
  • krambid (11,4%)
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%)
  • ninakinnisus (4,8%)
  • kõhulahtisus (3,7%)
  • veriköha (0,9%)
  • silma sidekesta ärritus (0.8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kuidas ma saan ennast viiruse eest kaitsta?

  • Järgi hügieeninõudeid: pese sageli käsi, ära puuduta oma nägu ja silmi. Köhides või aevastades kata suu ja nina käsivarrega (köhi varrukasse) või kata nägu taskurätiga. Kasutatud taskurätid viska kohe ära ja pese käed puhtaks.

  • Väldi kontakte inimestega, eriti haigetega, kes köhivad. Väldi rahvahulki ja avalikke kohti, näiteks ühistransporti tipptunnil. Käi apteegis ja poes harvemini ning sel ajal, kui seal on vähem rahvast.

  • Söö mitmekülgselt ja täisväärtuslikku toitu.

  • Varu koju käsimüügiravimeid, et vajaduse korral alandada palaviku ning leevendada köha ja nohu.

  • Kui Sa vajad oma põhihaiguse jaoks ravimeid, hoolitse selle eest, et Sul on oleks neid piisavalt. Retsepti saab pikendada ka perearstile helistades või e-kirja saates.

  • Helista oma sõpradele ja/või sugulastele, et kokku leppida, mida teha siis, kui Sa jääd haigeks.

Kuhu pöörduda, kui kahtlustan, et mul on koroonaviirus?

Kui kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusega, helista oma perearstile.

Lisaks võid

  • küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220,
  • vajaduse korral kutsuda kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Tasuta kriisiinfotelefonilt 1247 saad ööpäev läbi juhiseid eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes.

Kuidas viirus levib ja millised on selle haiguse nähud?

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Peamiselt levib viirus siis, kui olla lähedases kontaktis nakkuskahtlase inimesega, kellel on haigusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha.

Levik on võimalik ka kontaktnakkusena pindade kaudu (ukselingid, liftinupud jms).

Haiguskahtluse korral jälgi 14 päeva jooksul enda tervist.

Koroonaviiruse nähud on sarnased gripi nähtudega: köha, palavik ja hingamisraskused.

Kui Su terviseseisund on raske, kutsu kiirabi. Seda tehes anna kiirabile ette teada, kui oled käinud koroonaviiruse riskipiirkonnas ja/või puutunud kokku viirusesse nakatunuga.

Mida pean tegema, kui mul tekivad haigusnähud?

Kõige tähtsam on jääda kohe koju seniks, kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud. Järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

  • Helista kohe oma perearstile. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused, mida järgida.
  • Perearst korraldab Sulle koroonaviiruse proovi võtmise, kui see on vajalik. Ära kutsu selleks kiirabi, ära mine perearstikeskusse ega EMOsse.
  • Puhka ja ravi ennast hoolega.

Täpsemad juhised leiad veebilehelt http://www.koroonaviirus.ee.

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 48 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja vähemalt viimased 24 tundi ei ole olnud köha ega kurguvalu.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sul endal haigusnähte ei ole, aga Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus, võid kodust lahkuda ainult siis, kui

  • lähed tervishoiutöötajana täitma tööülesandeid või osutad muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
  • lähed kodu lähedalt hankima igapäevaseks toimetulekuks vajalikke kaupu (nt toit, ravimid) ja keegi teine Sind selles aidata ei saa;
  • Sul on välistatud igasugune kokkupuude koroonaviirusesse haigestunud inimesega;
  • soovid olla õues.

Igal juhul järgi avalikus kohas kehtivaid piiranguid: hoia teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, liigu üksi või kahekesi (piirang ei kehti perega liikudes). Lisaks pead kandma kaasas isikut tõendavat dokumenti.

Politsei- ja Piirivalveametil on õigus teha liikumispiirangute täitmise üle järelevalvet. Kui inimene nõudeid ei täida, on võimalik määrata talle kuni 2000 euro suurune sunniraha.

Vaata ka 28. märtsi korraldust: https://www.riigiteataja.ee/akt/326032020007

Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

Jah, internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega. 

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib. 

Inimene tuli välisreisilt ja püsib kodus, kuid tööandja kodus töötamist ei võimalda ja perearst keeldub haiguslehte avamast, sest haigusnähte ei ole. Mida teha? 

Kui tööandja ei luba seda töötajat tööle, siis ta peab ta säilitama töötajale kuue kuu keskmise töötasu seni, kuni ta on töötaja jälle tööle lubanud. 

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul.

Kui Sul tekib palavik 38°C, köha või hingamisraskused, helista oma perearstile ja teavita teda sellest. 

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kes on viibinud välismaal või kellel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga? 

Töötajatel võiks võimaldada jääda koju 14 päevaks pärast

  • kokkupuudet koroonaviirusega nakatunuga ja/või
  • ohupiirkonnast Eestisse naasmist.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigusnähte ega kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks tal võtta ühendust oma tööandjaga ja temaga kokkuleppel jääda koju ja/või teha kaugtööd.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht. Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja Eesti Haigekassa (alates 9. päevast) töötajale töövõimetushüvitist.

Kui Eestis kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitab Eesti Haigekassa selle samamoodi. Välisriigi arsti tõend tuleb esitada tööandjale, kes lisab sellele tööandja tõendi ja esitab dokumendid Eesti Haigekassale.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab Eesti Haigekassa Euroopa Liidus tekkinud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavakorras.

Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis kas nüüd olen ka mina haige? Mida peaksin edasi tegema?

Kui Su töökaaslasel tuvastati koroonahaigus, siis soovitame ka Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. 

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole, siis kas teine abikaasa võib tööle minna või peab ta samuti koju jääma? 

Võimaluse korral peaksid mõlemad abikaasad jääma 14 päevaks koju 

Kuidas erineb koroona gripist?

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste (Centers for Disease Control and Prevention) teabe põhjal:

  • gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus,.
  • koroona – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi haigusnähud avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnel haigestunul (nt USAs sel hooajal 1%) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

Koroona haigusnähud ei ole seni täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need haigusnähud avalduvad, kui paljudel koroonaviirusega inimestel on väga kerged nähud või puuduvad need üldse. Enamik koroonaviirusega nakatumise juhtumeid on kerged.

Nakatumine

Koroona on gripist nakkavam. Iga koroonaviirusega nakatunud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest, iga gripiviirusega nakatunu aga keskmiselt 1,3 inimest.

Haigestumus

Koroona- või gripiviirusega nakatumise korral on kõige suurem haigestumisoht inimestel, kes

  • on üle 60aastased,
  • on nõrgenenud immuunsusega,
  • põevad kroonilisi haigusi.

Iga kaasnev haigus suurendab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastele (eriti väikestele) ja rasedatele, kes võivad haigestuda raskelt.

Koroonaviirusega nakatunud lastel on tavaliselt kerged nähud või puuduvad need hoopis. Ei ole teada, kas koroonaviirus kujutab rasedatele tõsist ohtu.

Koroonasse haigestunud patsientidest 83–98%-l tekib palavik, 76–82%-l kuiv köha ja 11–44%-l väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad koroona haigusnähud on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid koroona haigusjuhtudest 81% kerged (sh haigusnähtudeta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised.

Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda, ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ning püsida haiguse ajal kodusel ravil.

Suremus

Koroonasse suremus erineb piirkonniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest.

Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis koroonasse suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80aastaste suremus oli 15%, 70–79aastastel 8%, 60–69aastastel 4%, 50–59aastastel 1%, 40–49aastastel 0,4%, 10–39aastastel 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9aastaste laste seas.

Kuigi koroonasse suremus ei ole täpselt teada, näitab enamik uuringuid, et see on grippi suremusest suurem.

Ravi

Grippi suremus oleks suurem ilma selle ravi ja vaktsineerimiseta. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini ühe või kahe päeva jooksul pärast haigusnähtude ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse viirusekandjaga kokku puutunud inimestele gripi ennetamiseks. Olemas on gripivaktsiinid, mis tekitavad immuunsust.

Koroona jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit, kuigi mitut ravimit katsetatakse. Arstid saavad soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu ja palavikku vähendavaid ravimeid ning tarbida rohkesti vedelikke. Koroonaviiruse vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib mingiks ajaks immuunsus.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh koroonaviiruse vältimiseks

  • pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit,
  • mitte katsuda nägu pesemata kätega,
  • vältida kontakti haigetega,
  • haigestumise puhul viibida kodus,
  • desinfitseerida sageli pindu ja esemeid.

Hooajalisus

Gripi levik väheneb kevadel ning suureneb sügisel külmemate ilmadega. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm koroonaviirust mõjutab. Isegi kui viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel suureneda.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

 

 

 

Millest sai puhang alguse?

 

Uus koroonaviirus SARS-CoV-2 on tõenäoliselt loomset päritolu, kuid uuringud selle kohta veel käivad.

 

 

 

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

 

  • Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka sinule edasi.
  • Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haigusnähud ja sa ei ole reisinud välismaal, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
  • Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

 

 

 

Kust saab otse teavet koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

 

Koroonaviirusest tingitud eriolukorra kohta saab ööpäev läbi küsida Häirekeskuse tasuta infotelefonilt 1247.

 

 

 

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

 

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

 

 

 

 

Töötamine, lähetused, tulu deklareerimine

 

Kuidas toimida tuludeklaratsiooni esitamisel, kui inimesel pole võimalik seda interneti teel täita?

 

Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprillil. Maksu- ja Tolliameti kliendibürood üle Eesti on suletud ja deklaratsioone saab esitada elektrooniliselt. Kui kuulud riskirühma ja Sul ei ole kodus võimalust elektroonilise deklaratsiooni esitamiseks, siis ära mine selle tegemiseks külla sugulastele või tuttavatele ega kutsu neid endale külla. Maksu- ja Tolliamet võtab vajadusel tuludeklaratsioone vastu ka pärast aprilli lõppu ja sanktsioone sellega inimestele ei kaasne.

 

 

 

Kuidas peab käituma suurtööstuse töötaja, kui tal ilmnevad näiteks tehases konveieri ääres haigusnähud (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

 

Kui tehase töötajal ilmnevad haigusnähud (köha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peaks ta

  1. minema viivitamatult koju ja
  2. võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Ka tema kolleegid peaksid jälgima oma tervist ja käituma haigusnähtude korral samamoodi nagu haigestunud töötaja.

Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed järgima hügieeninõudeid, sealhulgas pesema sageli käsi.

Avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet. Avalikud kohad on mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad jms.

Avalikus kohas tohib koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti peredele ja avalike ülesannete täitjatele.

 

 

 

Kas töötajal on õigus öelda, et kuna kool ja lasteaed on suletud ning ta ei saa oma lapsi üksi koju jätta, siis ta ei tule järgmised kaks nädalat tööle? Mis tasu ma selle aja eest töötajale maksma pean?

 

Kujunenud olukorda saab vaadelda töölepingu seaduse §-s 38 kirjeldatud juhtumina.

Sel puhul on seadusandja ette näinud, et tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest,

  • mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel, või
  • kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul, tema isikust mittetuleneval põhjusel.

Kuid see olukord ei saa kesta mitte 2 nädalat, vaid mõistliku aja. Selle aja jooksul korraldab töötaja oma laste hoidmise ja teeb tööandjale ettepanekud, kuidas oleks võimalik töökorraldust muuta. Seega peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu kuni 2 esimese päeva eest.

Seejärel peavad töötaja ja tööandja leidma mõlemale sobiva lahenduse, st sõlmima kokkuleppe kas

  • kodust kaugtöö tegemiseks,
  • tähtajaliselt osalise tööajaga töötamiseks,
  • põhipuhkuse kasutamiseks või
  • muul moel.

Töötajal ei ole niisiis seaduslikku alust nõuda kogu lasteasutuste sulgemise ajal kodus oldud aja eest tööandjalt keskmist töötasu.

Töötaja ja tööandja peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama ka teineteise huve, leides kokkuvõttes mõistliku lahenduse.

 

 

 

Kas ilusalongid ja massaažisalongid tuleb sulgeda? Kui ma seal töötan, siis kas pean tööl edasi käima?

 

Saaremaal ja Muhumaal on alates 29. märtsist kõik ilu- ja massaažisalongid suletud. Muude piirkondade puhul seni sellist otsust tehtud ei ole, et ilusalongid ja massaažisalongid tuleks sulgeda. Iga sellise teenuse osutaja hindab oma riske ja otsustab, kas töötada on võimalik.

Töötajal soovitame

  1. suhelda oma tööandjaga ja
  2. haigena kindlasti mitte tööle minna.

Teenuseosutajal on keelatud korraldada töötube, tootetutvustusi ja muid üritusi.

Iluteenused on sellised, et nende osutajal ei ole võimalik vältida vahetut kokkupuudet kliendiga. Seetõttu võiksid teenuseosutajad lähtuda oma töös peale tavaliste hügieenireeglite ka järgmistest soovitustest.

  • Iluteenindaja jälgib oma tervist. Kui tal ilmnevad haigusnähud, peab ta püsima kodus ja loobuma töötamisest. Kui selgub, et tema klient on haigestunud, siis tuleks töötajal samuti loobuda töötamisest.
  • Tööprotsessi kujundades tuleb jälgida, et ruumis viibiks korraga võimalikult vähe inimesi.
  • Kliendid peaksid tulema teenuseosutaja juurde täpselt kokkulepitud ajaks. Nii saab vähendada ootealal olevate inimeste arvu ja nende liigset kokkupuudet.
  • Iga kliendi jaoks tuleb varuda lisaaega, et pärast teenuse osutamist desinfitseerida hoolikalt kliendiga kokkupuutes olnud tööpinnad ja tuulutada korralikult ruumid, kus teenust osutati.
  • Salongi tulles ja sealt väljudes peaks klient pesema käed sooja voolava vee ja seebiga. Võimaluse korral tuleks käed desinfitseerida.
  • Teenust osutades tuleb töötajal kasutada isikukaitsevahendeid (kaitsemask, kindad, vajaduse korral kittel).
  • Teenust osutades tuleks töötajal hoiduda oma näopiirkonna puudutamisest.
  • Soovitame salongidel eelistada maksevõimalustest kaardimakseid. Vältida tuleks kassatšekkide ja sularaha üleandmisel tekkivat füüsilist kontakti.
  • Väljapanekutele soovitame toodete testreid mitte lisada.

 

 

 

Kas tööandja saab kehtestada sundpuhkuse, palgata puhkuse, eriolukorra vms, et töötajad peaksid palgata kodus olema?

 

Kõige tähtsam on see, et kui töötaja on naasnud välismaalt, siis tuleb tal oma tööandjaga kokku leppida, kuidas ta edasi töötab.

Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötada kodust, st leppida kokku kaugtöö tegemises.

Kui see võimalik ei ole, siis tuleb saavutada muu kokkulepe.

Sundpuhkust seadus ette ei näe, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et töötaja viibib näiteks 2 nädalat kodus.

Tööandja peab maksma keskmist töötasu töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale, kes ei tee tööd järgmistel põhjustel:

  • tööandja ei anna talle tööd,
  • tööandja ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud,

välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

Tasustamata puhkuses peavad töötaja ja tööandja kokku leppima. Kui töötaja ei ole sellise puhkusega nõus, kuid tööandja ei luba tal töökohale minna, peab tööandja maksma keskmist töötasu.

Töötajal ja tööandjal on võimalik omavahelisel kokkuleppel ka töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võib kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, saab ta väiksemat töötasu, kui töölepingus kirjas. Siiski ei tohi tööandja teha seda otsust üksi, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.

Lisateavet saad töölepingu seaduse §-st 35: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

 

 

 

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

 

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

  • töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
  • tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

  1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
  2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

  • alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
  • 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
  • 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
  • 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

  1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
  2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

 

 

 

Kas ma pean töötama pärast välislähetusest naasmist kodus?

 

Kui Sa tulid tagasi lähetusest või puhkuselt välismaal, tuleb Sul tõesti jääda 14 päevaks koju.

Sellel liikumispiirangul on ka erandeid, näiteks ei kehti see meditsiinitöötajatele.

Lisateavet saad eriolukorra juhi korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/316032020007.

 

 

 

Pean minema tööle, aga mul ei ole oma lapsi eriolukorra tõttu kuskile jätta. Mis vanuses lapse võin üksi koju jätta?

 

Riik ei ole kehtestanud kindlat korda selle kohta, kui vana laps võib üksi kodus olla. Iga juhtum on erinev ning sõltub lapse küpsusest ja muudest asjaoludest.

Seda, kas jätta laps ajutiselt üksi koju, otsustab lapsevanem. Ta peab lähtuma lapse parimatest huvidest, hindama lapse küpsust ja kaaluma turvariske.

Oluline on tagada lapse heaolu ja turvalisus.

Üldiselt suudab teatud määral iseseisvalt tegutseda kooliküpseks saanud laps. Ta vastutab oma käitumise eest, teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ja kuidas ohutult käituda. Samuti saab ta hakkama eneseteenindamisega (riietumine, söömine jms).

Lasteaiaealise ja noorema lapse üksi koju jätmist tuleks vältida, samuti nende pikaks ajaks jätmist kodus oleva algklassilapse hoolde.

Vajaduse korral soovitame lapsehoidmise abi paluda lähedastelt, ent võimaluse korral mitte vanemaealistelt.

Küsimustega lasteaedade ja -hoidude lahtioleku jms kohta pöördu palun kohaliku omavalitsuse poole.

 

 

 

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

 

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

 

 

 

Kas ja millal võib kasutada töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

 

Jah, koroonaviiruse levik on üks neid ettenägematuid asjaolusid, mille korral võib tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

  • tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
  • kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

 

 

 

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

 

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

  • seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
  • ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

 

 

 

Kas riik hüvitab haiguslehe tõttu saamata jäänud 30% töötasust päästjatele, politseinikele ja kiirabitöötajatele?

 

Ei, seda 30% riik neile ei hüvita, nagu ka mitte teistele, kes on haiguslehel.

Kõigile, kes on haiguslehel, hüvitab riik ühtmoodi 70% töötasust. Sellest ei ole kehtestatud ühtegi erandit.

 

 

 

Kui inimene ei saa töö laadi tõttu (kinnisvarahaldus) teha kaugtööd, siis kus saab ta fikseerida sellise olukorra ja taotleda riigi tuge 70% töötasu ulatuses? Kas seda tuleb teha koos tööandjaga?

 

Kindlasti on oluline leida optimaalne lahendus kokkuleppel tööandjaga.

Toetusmeetmete kohta saab täpsemat teavet pärast seda, kui nende kohta on tehtud otsused Vabariigi Valitsuses ja Eesti Töötukassas.

 

 

 

Kuidas vormistada kodus viibimine näiteks selleks, et tegeleda kolme koolist koju jäänud lapse õppetööga?

 

Tuleks püüda leida lahendus koostöös tööandjaga.

 

 

 

Kuidas lahendada mure, kui riik on pannud koolid kinni, aga tööandja ei anna võimalust lastega kodus olla?

<div class="field field-name-field-answer field-type-

Tekkis küsimus toote või tellimuse kohta? Sind aitab klienditeenindus: e-post pood.naturalove@gmail.com , telefon +372 51 53 230